eGreen logo
×

Voogedastuse mõju

Voogedastuse keskkonnamõju mõõtmine on keeruline ülesanne, sest arvesse tuleb võtta mitmeid tuvastatavaid mõõdikuid. Prantsuse avaliku asutuse Ademe (2022), mis edendab keskkonnasäästlikkust ja heaperemehelikkust, avaldatud uuringu kohaselt sõltub ühe kultuurielemendi keskkonnamõju peamiselt sellest, kui intensiivselt seda kasutatakse, olgu see siis digitaalne või füüsiline. Digitaliseerimine suurendab vajalike seadmete arvu. Need seadmed, mis vajavad mitmesuguseid tooraineid ja metalle, avaldavad märkimisväärset mõju keskkonnale.

Olemasolevate andmete põhjal hindab IEA, et üks tund video voogesitust tarbib umbes 0,08 kWh energiat ja tekitab ligikaudu 36 g CO₂. Kui vaadata keskmise pikkusega filmi või kahte järjestikust tunniajast episoodi, tuleks heitkoguste kompenseerimiseks istutada vähemalt üks puu oma aeda.

Seetõttu on voogedastuse keskkonnamõju käsitlemine väga oluline nii globaalsel kui ka individuaalsel tasandil. Voogedastusteenuste keskkonnamõju drastiliseks vähendamiseks on mitmeid lahendusi. Energiatõhusate tavade rakendamine andmekeskustes ja ülekandevõrkudes võib heitkoguseid märkimisväärselt vähendada. Üksikisikud saavad teha ka lihtsaid teadlikke valikuid, näiteks valida väiksema resolutsiooniga voogedastuse või vähendada voogedastuse kestust. Taastuvate energiaallikate toetamine ja kasutamine voogedastusplatvormide jaoks võib samuti aidata kaasa säästvama digitaalse maastiku loomisele.

Eesmärgi saavutamiseks peavad voogedastuse keskkonnamõju vähendamiseks olulise panuse andma voogedastusplatvormid ise, kuid organisatsioonid ja üksikisikud saavad oma valikutega antud keskkonnamõju nõrgendada. Töötajad saavad panustada sellega, et omandavad keskkonnasõbralikumad voogedastusharjumused ja edendavad keskkonnateadlikke tavasid oma õppeasutuses tervikuna ja õppijate seas. Teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja algatused võivad oluliselt edendada keskkonnavastutust kutseharidusvaldkonnas.

Olulised faktid

Voogedastus moodustas 2018. aastal 80% ülemaailmsest andmevoolust internetis. COVIDi ajal oli see isegi suurem ja on jätkuvalt kasvutrendis

Veebipõhine video (nii voogedastus kui allalaadimine) moodustas 2018. aastal ligikaudu 1% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest ehk umbes 300 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti. Kasutamise pideva kasvu korral võib see 2025. aastaks jõuda 7%ni.

Video on tihe infokandja: 10 tundi kõrglahutusega film omab suuremat andmemahtu kui terve ingliskeelse Vikipeedia artiklite andmebaas tekstiformaadis

Veebipõhiste videote vaatamine tekitas 2018. aastal rohkem kui 300 miljonit tonni CO₂, mis on sama palju kasvuhoonegaase kui tekitas terve Hispaania riik ehk peaaegu 1% ülemaailmsest heitest.

Õpetused

Tutvun teise teemaga