Pilvemälu

Andmekeskuste põhjustatud saaste tuleneb peamiselt nende pidevast elektrivajadusest, mis töötavad ööpäevaringselt. Kuna andmekeskused pidevalt töötlevad andmeid, siis tekitavad nad ka kolossaalseid soojusvooge, mida tuleb vähendada, et vältida seadmete rikkeid. Seepärast vajavad andmekeskused massiivseid jahutussüsteeme (kas kliimaseadmete või veejahutusega), mis on täiendavad negatiivse keskkonnamõju allikad, millega arvestada, käsitledes andmete säilitamise küsimust.

Sellised suurettevõtted nagu Amazon, Google või Facebook on juba reklaaminud oma kaasaegseid andmekeskusi, mis peaksid aitama neil saavutada oma süsinikdioksiidi neutraalsuse eesmärke. Kuigi need infrastruktuurid tõepoolest vähendavad oluliselt nende mõju keskkonnale, juhib Monserrate (2022) tähelepanu sellele, et suurem probleem toetub väiksematele andmekeskustele, mida on palju ja mis asuvad sageli vanades infrastruktuurides, mis ei ole optimeeritud jahutuse ja andmesalvestusmahu vajaduste suhtes.

Pilvesalvestuse praegune mõju ja hinnanguline eksponentsiaalne kasv on väljakutse, millele tuleb reageerida mitmetasandilise lahenduse otsimise abil. Andmesalvestusreostuse tõhusaks vähendamiseks on võimalik rakendada mitmesuguseid lihtsaid meetmeid, mille tõhus rakendamine igapäevases praktikas on nii töötajate kui asutuste ülesanne. Samuti väärib märkimist, et terve asutuse üldise individuaalse ja asutusesisese andmesalvestuse vähendamine vähendab oluliselt ka majanduskulusid, andes samal ajal olulise panuse rohelisse digitaalsesse üleminekusse.