Sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeediast on kahtlemata saanud kaasaegse ühiskonna nähtus, mis ühendab miljardeid inimesi üle maailma, olgu see siis isiklikuks või tööalaseks kasutamiseks. Sellest hoolimata ei saa me eirata keskkonnamõjusid, mis kaasnevad omavahelise seotusega. Greenspectori andmetel tekitavad 10 suurimat sotsiaalmeediaplatvormi kokku 262 miljonit tonni CO₂e, mis moodustab umbes 0,61% kogu maailma heitkogustest. See on võrdne terve riigi, näiteks Malaisia süsiniku jalajäljega.

Sotsiaalmeedia keskkonnamõju mõjutavad erinevad tegurid, millest kõige olulisemad on andmetöötlus, salvestamine ja multimeediasisu majutamine. Kuna nõudlus andmete järele kasvab, suureneb ka nende töötlemiseks ja säilitamiseks vajalik energia, mis toob kaasa suuremaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Selle probleemi lahendamiseks on vaja kahesuunalist lähenemist. Kõigepealt tuleb rahvusvahelisel või riiklikul tasandil leida lahendusi makrotasandil, kasutades selleks nii ettevõtetele kui ka üksikisikule suunatud eeskirju ja stiimuleid, et vähendada sotsiaalmeedia mõju. Sotsiaalmeediaettevõtted ise saavad oma mõju oluliselt vähendada, kui nad lähevad oma andmekeskustes üle taastuvatele energiaallikatele ja parandavad infrastruktuuri tõhusust. Üleminekuga puhtale energiale saavad nad oluliselt vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid ja aidata kaasa jätkusuutlikumale digitaalsele maastikule.

Sotsiaalmeedia keskkonnamõju leevendamisel on oluline roll ka üksikisiku tegevusel. Multimeediasisu loomise ja tarbimise piiramine, sisulise suhtluse eelistamine pidevale sirvimisele ning perioodiline sotsiaalmeedia võõrutus on kõik väikesed, kuid olulised meetmed, mis ühiselt võetuna võivad oluliselt vähendada sotsiaalmeedia kasutamise üldist süsiniku jalajälge.