Elektrooniliste seadmete ja tööriistade tootmine

2020. aastal oli IKT-sektor vastutav umbes 1,5 miljardi tonni CO₂-ekvivalendi eest, mis on samaväärne kogu lennundussektori heitkogustega. Nii suur keskkonnamõju on peamiselt seotud elektroonikaseadmete (televiisor, telefon, tahvelarvutid) tootmisega, kuna nende tootmine (alates materjalide kaevandamisest kuni tarnimiseni) moodustab 60-80% teenuse keskkonnamõjust. Lisaks toob digitaliseerimine kui üha kasvav nähtus kaasa suurenenud nõudluse seadmete järele, mis nõuavad mitmesuguseid tooraineid ja metalle, mis aitab oluliselt kaasa keskkonnaprobleemide süvenemisele.

See tähendab, et seadmed ja vahendid moodustavad märkimisväärse osa digitaalse sektori keskkonnamõjust. Selle probleemiga tegelemiseks globaalsel tasandil on vaja mitmetasandilist lähenemist. Esiteks on jätkuvalt oluline seada esikohale seadmete pikaealisus ja vähendada järsult kasutatavate seadmete arvu, mis võib oluliselt parandada meie keskkonnanäitajaid. Seda saab teha süstemaatilise ringlussevõtu edendamise, kasutatud seadmete kasutamise edendamise, üksikisikule seadmete parandamise võimaluse hõlbustamise ja lõpuks üldise digitaalse kainuse edendamise kaudu.

Individuaalsel tasandil peaksid kutseharidusvaldkonna töötajad võtma kasutusele keskkonnateadlikud harjumused, näiteks optimeerima seadmete kasutamist ja tõhusust. Lihtsad meetmed, nagu seadmete väljalülitamine, kui neid ei kasutata, puhkerežiimil hoidmise vähendamine ning kasutatud ja jätkusuutlike materjalide ostmine töövahendite jaoks võivad ühiselt aidata kaasa keskkonna säästmisele.