Küberturvalisuse mõju

Tegevused nagu krüpteerimine ja andmekaitse on olulised tundliku teabe kaitsmiseks, kuid need suurendavad ka energiatarbimist, mis mõjutab keskkonda.

Ühendkuningriigis Lancasteri ülikooli poolt läbi viidud uuring valgustas küberturvalisuse, sealhulgas krüpteerimise, dekrüpteerimise ja turvaliste kommunikatsiooniprotokollide energiatarbimist. Uuringu tulemused näitasid, et selline tegevus aitab kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste tekkimisele, ning teadlased hindasid, et 2020. aastaks võib küberturvalisusega seotud ülemaailmne CO₂-heide ulatuda 8,4 megatonnini.

Keskkonnamõju suurendab veelgi krüptograafiliste algoritmide energiamahukus. Need algoritmid nõuavad märkimisväärset töötlemisvõimsust, mis toob kaasa suurema energiatarbimise ja omakorda suurema süsinikdioksiidi heitkoguse. Lisaks sellele mängivad andmekeskused, kus need küberturvalisuse meetmed paiknevad, samuti olulist rolli üldises keskkonnamõjus.

Nende probleemide vastutustundlikuks lahendamiseks peaksid kutseharidusvaldkonna töötajad oma igapäevatöös rakendama keskkonnateadlikke harjumusi. Praktiline samm on võimalusel energiamahukate turvameetmete kasutamise minimeerimine. Lihtsad meetmed, nagu kasutamata seadmete väljalülitamine ning arvutite ja muude seadmete energiaseadete optimeerimine, võivad üheskoos avaldada positiivset mõju.